Eestlaskond Kosovos on kokku kuivanud üheksale inimesele. Hoolimata kogukonna väiksusele on meie vaim kõrgel ehk siis olulisi päevi peame ikka. Kuna kodumaa sünnipäev oli nädala sees ja meile vaba päeva ei antud, siis kogunesime laupäeval nö Pristina Eesti majas.
Seekordne üritus kujunes meeleolukaks ja üsnagi pikaks, viimane külaline lahkus 22 tundi pärast peo algust, kusjuures esimesed umbes kaheksa tundi pärast algust. Ei ole ju paha?
Laual oli eesti kombe kohaselt heeringasalat, kartulisalat, makaronisalat, soolakala, kaks sorti praadi, kaneelirullid, Eesti viin ning õlu ja kõige lõpuks veel tort. Rahvusvärvides maitsev tort oli Reinu poolt organiseeritud meile üllatuseks, aitäh talle!
3 kommentaari:
Kristiina, te oleks pidanud oma uhke tordi nami-nami isamaalisele tordivõistlusele esitama :)
Ma just pidin sama hõikama :-) Vägev igatahes, isamaa vääriline!
Pille, kahjuks ei olnud mul aimugi, et siin Kosovos nii uhkeid eestlaste meeli soojendavaid torte valmistatakse :). Ainuke häda oli sinise värviga ehk siis need kes sinise tüki said, pakkusid oma värviliste hammaste ja keelega seltskonnale elevust.
Postita kommentaar