Seekordse töörahvapühade nädalavahetuse veetsin
Istanbulis. Ööl vastu 1. maid installeerisid politseinikud Istanbuli moodsama keskuse kesksele
Taksimi väljakule barjäärid, et tulevasi meeleavaldajid ohjata.
1. mail püüdsin meeleavaldajaid pildistada, kuid väga lähedale ei saanud trügida, sest olid väljas üsnagi suured politseijõud ja hoidsid inimesi meeleavaldajatest eemal. Tol hetkel tundus demonstratsioon üsnagi rahulik, kuid üks tuttav rääkis, kuidas oli saanud osa piserdatud pisargaasist ja oli sunnitud mõnda aega hotellis olema. Nüüd lugesin
Hollandi raadio uudistest, et väike madin oli tõesti olnud.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis polnud Istanbulis esimest korda. Umbes 13 aastat tagasi käisin Türgis bussireisiga ja kuna olin nii väsinud, siis väga eredaid muljeid pole. Seekord käisin taas Hagia Sophias ja Sinises mošees. Muud ei oska öelda kui, et mõlemad on ikka uhked ja väärika ajalooga. Pilt ongi tehtud Hagia Sophiast vaatega Sinisele mošeele. Pildistamise hetkel peitsid end kaks minaretti mu kaamerasilma eest ja näha on seetõttu vaid neli kuuest ülimalt elegantsest minaretist.
Korraliku turistina tegin laevasõidu Bospurusel. Paljud uhked villad ääristavad merd. Lisaks nägin kaht silda, mis ühendavad Euroopat Aasiaga. Kuna mered on jätkuvalt märjad, siis on oht, et laeva aknadki saavad märjaks ja uhke sild (ma olen sellest ka üle sõitnud) tunduks kui läbi pisarate. Tegelikult nii hull ka polnud, ilm oli üsna soodne turismile, st mitte väga kuum ja mitte väga külm.
Istanbul ei ole ainult vana ja nostalgitsev, vaid siin on ka uuemaid ehitisi ja rajoone. Pildil on üks Euroopa suuremaid poodlemiskeskusi.
Türgi toidust ajendas mind kirjutama Eesti ajakirjandusest leitud
artikkel. Selle läbi lugenuna olin jahmunud kirjutajate pealiskaudusest. Jah, suurematel tänavatel võib haarata kiiresti erinevat tüüpi kebabe jne, kuid kurta kalapuuduse üle on väheke rumal. Mina küll sattusin nö kalatänavatele ja sõin kalarestoranis mitte merele väga lähedases rajoonis. Ka võis tänavatelt osta värskeid austreid ja muid meremolluskeid.
Saiarohkus on üldine siin lõunapool ja selle üle imestada näitab tolle kirjutaja nadisid teadmisi toidukultuurist. Lisaks pole kirjutajal olnud julgust sealseid suurepäraseid magusaid proovida, need on keelt alla viivaid.
Baklava kuulub kindlasti minu lemmikute hulka. Vist on vilumatu silmaga kirjutaja ajanud segi mee ja rasva. Ka kirutud lokum ehk turkish delight võib hea olla kui osata otsida. Piinlik kohe lugeda.
Selline kitsas tänav natukse vaatega Bospurusele on kusagil Sinise mošee ja Topkapi lossi taga.
Mulle meeldis mošee praktiline kasutamine. Aga kus siis veel pesu kuivatada kui mitte mošee küljes!?
Sellisest mittetradtsioonilisest mošeest võib päris hea vaade olla.
Kokkuvõte: Istanbul on lahe-lahe. Roheline, puhas, korras ja mõnusa atmosfääriga. Ja ma hääletasin ka selle poolt, et ta kuulub nüüd mu linnade esikolmikusse!
Kosovo on küll tore, kuid veelgi toredam on tolmusest Pristinast välja pääseda kusagile mere äärde. Vahelduseks Kreekale oli huvitav minna Montenegrosse. Sihtpunktiks kujunes rannikul asuv Petrovac, mis on natuke väikesem võrreldes Budva ja Kotoriga. Igatahes väike eestlaste seltksond jäi rahule.
Pildil on näha umbes 600 meetrist rannariba. Rannahooaeg pole veel päriselt alanud, seetõttu palju inimesi rasket päevitamise tööd ei teinud. Õhusooja oli 30 kraadi ligi ja vees sai ka rahulikult pikemalt ilma siniseks muutumata sulistada.
Õhtu tõi kaile kalastajaid. Muide, parempoolsene kükitaja-kalastaja on naine. Kas peaks siis ütlema kalanaine? Või korrektne versioon oleks kalainimene või kalapersoon?
Kuid looduse poolest võiks öelda, et Eestis on loodus sellises konditsioonis juuli alguses. Eks ma ikka vaatasin seda kartuli kasvamise järgi nagu maarahva esindajale kohane. Vast ei eksi kui arvan, et seda treppi kaunistab rododendron. Mõni natuke tugevam taimetundja võib ju mind parandada.
Montenegro rannad on Pristinast umbes 350 kilomeetri kaugusel. Iseeneset ei tundu hullu, kuid üsna palju tuleb üle mägede sõita, mis teeb sõidu poole pikemaks kui see oleks lagedas Eestis. Samas tasub see teekond läbida, sest Mustamäe loodus on väga kena.
