neljapäev, 31. detsember 2009

100 postitus: külalispostitus Kadrilt

Minu esmamulje Kososvost tekkis juba teel lennujaamast Pristinasse. Nimelt ütles mu nina, et auto, millega sõidame, ajab tõsiselt vingu sisse. Kristiinale seda mainides teatas ta aga rõõmsalt, et see lihtsalt ongi Pristina õhk. Linnas, kus elektrit toodetakse pruunsöest ning korstnad tossavad, on õhku lausa silmaga näha – nii saastunud ja tossune.

Teine mulje jäi aga järgmisel päeval mööda pealinna jalutades. Kuna Pristinas pole just palju vaatamisväärsusi, siis hakkasid silma hoopis inimesed. Tänavapilt on nooruslik. Valides Bill Clintoni avenüül suvalise lõigu ja loendades vastutulijaid, olid kaks kolmandikku alla kolmekümneaastased. Kosovo pidavat olema Euroopa kõige noorem riik ka elanike keskmist vanust arvestades.

Ma mäletan, et päeval mil Kosovo teatas oma iseseisvumisest olin mina naaberriigi Makedonia pealinnas Skopjes. Seal makedoonlastega rääkides olid nad üsna murelikud, sest ka nende arvukas albaanlaste kogukond elas uue riigi tekkele innukalt kaasa lehvitades Skopjes autodega ringi sõites Albaania lippe. Mures olid makedoonlased eelkõige sellepärast, et albaanlaste peredes on lapsi märgatavalt enam kui makedoonlastel ning aja möödudes võib ka selles riigis kujuneda rahvustasakaal teistsuguseks.

Kosovo elanike arv on täna 1,8 miljonit ning wikipedia ennustab, et aastaks 2050 on see kasvanud 4,5 miljonile.

Kõige lihtsam on Kosovot võrrelda Albaaniaga, kuid võrreldes Albaaniaga jätab Kosovo märksa parema mulje. Oma osa on sellel kindlalt ka suurel rahvusvahelisel kohalolul, mis on innustanud kohalikke inglise keelt õppima. Nii et sellist halenaljakat lugu, kus Albaanias küsisime restoranis “Do you have any food?” ja saime vastuseks pearaputuse, siin ei juhtu. Söögikohad on väga head.

Turistina pole aga Pristinas palju teha. Linn on väike ja ilusaid vaateid pole. Turist on aga leidlik ja kui ilu püüda pole võimalik, jäävad silma koledused. Nii on ka minu kaameras Pristina üks tunnusmoteiive imelik raudvõrguga katud raamatukogu, halenaljakas kuldne ja pisike Bill Clintoni monument, samuti tänavapilte hiiglaslike porilompide ning suurte elektriliini puserikega. Lisaks on linnapildis rohelt Jugoslaavia ajal ehitatud paneelmaju ning uskumatut parkimiskultuuri. Nii tekkiski mõte, et jumal tänatud, et turistid Tallinnas pole Vabaduse sammast avastanud. See nätab, et Tallinnas on piisavalt ilu, mis neid köidab ja ei sunni jõledusi kaameraga jahtima.

* Pildil on endiste sõjaveteranide (Kosovo Vabastusarmee) demonstratsioon Ema Theresa tänaval 30. detsembril 2009.

neljapäev, 24. detsember 2009

Vahvaid jõule!

Jõulupäevaks niidetud on rohi
Päkapikke täis on kastehein
Ütle, kuhu kuuse panna tohin
Igalpool on hapukapsaleil.

reede, 18. detsember 2009

Prügist, iseäranis kilekottidest

Sattusin paar päeva tagasi kuulama raadiosaadet kilekottidest ja kas Eestis peaks kehtestama kilekotimaksu. Leidsin, et mina olen selle maksu pooldaja, ehk aitab kaasa kilekotinduse vähenemisele. Viimaste aastate jooksul on kauplemisasutused Eestis ka vähem kilekotte hakanud pakkuma ja õnneks ei näe neid enam väga palju looduses. Kosovos poes käies pean pea igakord võitlema, et iga ostetud eset eraldi kilekotti ei pandaks. Kosovos on mitmeid looduskauneid kohti, kuid nende nautimist takistab seal vedelev prügi. Juuresolevatelt piltidelt võite näha ühe Lõuna-Kosovo jõe kallast ääristatuna kilekottidest. Üks kolleeg rääkis, et tema kohalikud tuttavad on pakkunud talle sealsetest jõgedest püütud kala, millest ta iga kord viisakalt keeldub, sest lihtsalt ei suuda seda reostust nähes kala süüa.
Eestlasest ekpert P.-le tuginedes võib väita, et Kosovos suudetakse aastas tekkivast prügist umbes üks kolmandik kokku korjata. Paljud kasutavad nö natruraalset käitlust ehk viskavad elutegevusest ülejäänu jõkke, mis pidavat kõik sodi ära viima.

pühapäev, 6. detsember 2009

Suusakeskus Kosvos

Kosovo lõuna osas asub Brezovica suusakeskus, mis on siinkandi parim, kuigi keskuse hiigleajad on hetkel jäänud aastate taha. Suusakeskus küll töötab talvel, aga see vajaks updatemist, mida on hetkel poliitiliste olude tõttu raske teha. Serbia valitsus peab seda ühe Belgradi firma omaks ja arvab, et seda pole vaja erastada. Kosovo privatiseerimisagantuur kuulutas aastad tagasi välja konkursi, mis on hetkel külmutatud. Ehk siis keskus töötab, kuid asi on segane nagu Balkanil ikka.
Paika peetakse potensiaaliga kohaks. Suusakeskus asub 1718 meetri kõrgusel, liftidega on võimalik sõita 2522 meetrile ja siis sealt alla liuelda. Väidetavalt on seal võimalik suusatada alates detsembrist kuni aprilli lõpuni. Paar päeva enne jõulukuu algust olid kõrgemal vaid lumekribalad.