pühapäev, 28. november 2010

Tänane jalutuskäik Pristinas


Homikupoole ringi jalutades sattusid mu kaamerasse mõned fotod ja emotsioonid, mida teiega nüüd lahkelt jagan.
Täna tähistatakse Albaania lipu päeva. 1912. aasta sellel novembrikuu päeval kuulutas Ismail Qemali Albaania iseseisvaks tõstes sadamalinn Vlores kotkastega punase lipu. Albaania lipp on sügavalt au sees ka siin Kosovos. Nagu näete on need tänases linnapildis üsnagi eksponeeritud.

Pristina üheks kenamaks maamärgiks on 26meetrine kellatorn nö linna vanemas osas. 19. sajandil ehitatud sihvakas kellatorn asetseb turu serval ja väidetavalt näitab õiget aega. Algne kell varastati umbes kümme aastat tagasi, kuid Prantsuse KFOR annetas uue kella. Kellatorn töötab, sest mitmel korral päevas on sealt kuulda kellalöömist, mida ma algselt isegi kirikukellaks pidasin.

Kellatorni vastas asub 15. sajandi keskel ehitatud Fatihi (nimi tuleneb Türgi sultani Mehmed Teise Fatihi (Vallutaja)nimest) mošee, mis on Pristina üks vanemaid ehitisi ja ka tolle aja üks ehituskunsti saavutusi. 15meetrise läbimõõduga kuppel toetub elegantselt seda kandvatele sammastele.

Mošee juures pildistades küsisin seal askeldavatelt meestelt, kas võin aeda sisse ehitist pildistama tulla ja sain meeldiva üllatuse osaliseks kui nad ka mu lahkelt mošeesse sisse juhatasid.
Juba varasemalt olin soovinud mošee sissekäigu kohal asuvat kaarestikku pildistada, kuid hea valgus innustas seda just täna tegema.

Nagu ikka, tuleb mošeesse sisenemisel jalatsid ära võtta. Ega sellel suurel palvevaibal poleks ilus saabastega käiagi. Interjöör on väga türgilik kuigi mitte nii rikkalik kui näiteks Sinine Mošee Istanbulis. Samuti valgus mängis kenasti pühakoda kaunistavatel ornamentidel. Siit tuleb ka soovitus, et kes Pristnasse satub astugu läbi sellest mošeest.

pühapäev, 21. november 2010

Roosid Balkanilt


Roosikasvatus on mulle alati seostunud suure töö ja vaevaga ehk siis neid tuleb õigel ajal lõigata, katta, poputada ning vastutasuks saab mõnepäevase silmailu. Kuid siin, Balkanil, imestan, kuidas roosid lihtsalt kasvavad. Ja mitte ainult ei kasva, vaid ka õitsevad pea detsembrini välja. Ülemine pilt on üles võetud üleeile Edela-Kosvos Suvarekas ühe koolimaja hoovis. Ehk kui Eestis on roosid talveunne pandud, suvatsevad mõned siin õitseda ja pungi näidata.

Kõige hämmastavamad roosid kasvavad Pristina ühel peamisel tänaval, kus sõiduradasid eraldavad roosid. Jah, nad on enamasti tolmused või sopased, aga nad on seal - kasvavad ja õitsevad ning keegi neid eriliselt hoolitsemas ei käi. Nendest okkalitest iludustest mööda sõites olen mõelnud, et äkki peaks isegi roose kasvatama hakkama.
Pildil õitsemist ootavad nupud ja ka alumine avanenud õis(eelmise nädala pilt) asuvad Skopjes.

Kuid jah, Balkanilt peaks vist kliima Eestisse kaasa võtma, eriti siinse novembrikuise ilmastiku, mis laseb ilma suuremate vammusteta ja saabasteta ringi kõndida. Euroopa Liit võiks lisaks majandusküsimustele ka kliimaühtlustamisega tegelema hakata. Oleks aus vähemalt põhjapoolsete liikmesriikide suhtes.