Maipühadeaegne südame jätmine Istanbuli

Seekordse töörahvapühade nädalavahetuse veetsin Istanbulis. Ööl vastu 1. maid installeerisid politseinikud Istanbuli moodsama keskuse kesksele Taksimi väljakule barjäärid, et tulevasi meeleavaldajid ohjata.
1. mail püüdsin meeleavaldajaid pildistada, kuid väga lähedale ei saanud trügida, sest olid väljas üsnagi suured politseijõud ja hoidsid inimesi meeleavaldajatest eemal. Tol hetkel tundus demonstratsioon üsnagi rahulik, kuid üks tuttav rääkis, kuidas oli saanud osa piserdatud pisargaasist ja oli sunnitud mõnda aega hotellis olema. Nüüd lugesin Hollandi raadio uudistest, et väike madin oli tõesti olnud.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis polnud Istanbulis esimest korda. Umbes 13 aastat tagasi käisin Türgis bussireisiga ja kuna olin nii väsinud, siis väga eredaid muljeid pole. Seekord käisin taas Hagia Sophias ja Sinises mošees. Muud ei oska öelda kui, et mõlemad on ikka uhked ja väärika ajalooga. Pilt ongi tehtud Hagia Sophiast vaatega Sinisele mošeele. Pildistamise hetkel peitsid end kaks minaretti mu kaamerasilma eest ja näha on seetõttu vaid neli kuuest ülimalt elegantsest minaretist.

Korraliku turistina tegin laevasõidu Bospurusel. Paljud uhked villad ääristavad merd. Lisaks nägin kaht silda, mis ühendavad Euroopat Aasiaga. Kuna mered on jätkuvalt märjad, siis on oht, et laeva aknadki saavad märjaks ja uhke sild (ma olen sellest ka üle sõitnud) tunduks kui läbi pisarate. Tegelikult nii hull ka polnud, ilm oli üsna soodne turismile, st mitte väga kuum ja mitte väga külm.

Istanbul ei ole ainult vana ja nostalgitsev, vaid siin on ka uuemaid ehitisi ja rajoone. Pildil on üks Euroopa suuremaid poodlemiskeskusi.

Türgi toidust ajendas mind kirjutama Eesti ajakirjandusest leitud artikkel. Selle läbi lugenuna olin jahmunud kirjutajate pealiskaudusest. Jah, suurematel tänavatel võib haarata kiiresti erinevat tüüpi kebabe jne, kuid kurta kalapuuduse üle on väheke rumal. Mina küll sattusin nö kalatänavatele ja sõin kalarestoranis mitte merele väga lähedases rajoonis. Ka võis tänavatelt osta värskeid austreid ja muid meremolluskeid.
Saiarohkus on üldine siin lõunapool ja selle üle imestada näitab tolle kirjutaja nadisid teadmisi toidukultuurist. Lisaks pole kirjutajal olnud julgust sealseid suurepäraseid magusaid proovida, need on keelt alla viivaid. Baklava kuulub kindlasti minu lemmikute hulka. Vist on vilumatu silmaga kirjutaja ajanud segi mee ja rasva. Ka kirutud lokum ehk turkish delight võib hea olla kui osata otsida. Piinlik kohe lugeda.

Selline kitsas tänav natukse vaatega Bospurusele on kusagil Sinise mošee ja Topkapi lossi taga.

Mulle meeldis mošee praktiline kasutamine. Aga kus siis veel pesu kuivatada kui mitte mošee küljes!?

Sellisest mittetradtsioonilisest mošeest võib päris hea vaade olla.
Kokkuvõte: Istanbul on lahe-lahe. Roheline, puhas, korras ja mõnusa atmosfääriga. Ja ma hääletasin ka selle poolt, et ta kuulub nüüd mu linnade esikolmikusse!