Head Bajrami!

Täna hommikul äratas mind palvus ja lasud. Nagu teate elan mošee kõrval ja olen harjunud sealse rütmiga, ehk ei pane enam hommikusi palvusekutseid tähele. Kuid täna oli teistmoodi. Pea kuu kestnud ramadani ajal sai õhtuseid palvusi ka tänaval kuulda, ka sellega on võimalik harjuda, sest need ei kestnud kuigi kaua ja väga tihti nii vara oma elamisse ei jõudnud.
Pean jah tunnistama, et pole veel kõikide islami iseärasustega kursis ja olin tiba üllatanud kui hommikune palvus umbes 5-6 vahel hakkas mu unenägudesse sekkuma, lisaks veel lasud, mis samuti aitasid paastuaja lõppu tähistada. Siinkandis on laskmine pidustuste osa.
Siin nimetatakse ramadani lõppu bajramiks, mis on türgi päritoluga väljend. Eid ul-Fitr on üldisemalt islamimaalimas tutntud termin paastu lõpu tähistamiseks. Tegemist on suure söögipühaga. Tegelikult oli pidustuste lähenemist juba mõned päevad tagasi näha. Inimesed ostsid suures koguses süüa kokku. Nädalavahetusel imestasin, mida näitks tehakse kolme suure restitäie munadega. Muud varianti pole kui ehk süüakse ära...
Ramadan on islamis väga tähtis. Kuigi Kosovo pole väga tugeva usuga islamimaa, püütaks mõningaid kombeid natuke siin ikkagi hoida. Kuu aja jookusul olid õhtuti tänavad tühjemad kui tavaliselt ja söögikohtades ka vähem inimesi. Paar inimest rääkisid, kuidas nende lähedased või kolleegid päeva jooksul ei söönud, suitsetanud, joonud.
Minu vastasmaja mošee dekoreeriti ramadani auks lausa roheliste tuledega. Esimesel õhtul kui seda nägin, oli see üsna ehmatav-üllatav ja natuke naljakas. Paar inimest on hakanud seda piirkonda lausa green light districtiks kutsuma. Ja mõned arvavad, et tegemist on diskoteegiga.