Üllatav Albaania

Ühe nädalavahetuse otsustasime Albaanias veeta. Esialgne plaan oli sõita Prishtinast autoga Tiranasse. See sõit oleks võtnud kümme tundi, kuigi üle vapustavate mägede. Siiski lendasin reede õhtul 51€ eest Tiranasse ja sama hinna eest esmaspäeva varahommikul tagasi.
Tunnistan, et Albaaniasse minek oli suures osas võitlus eelarvamustega. Kuid kõik osutus paremaks. Võib-olla oli selles süüdi kunagine hea kolleeg P., kes tegi meile kena ekskursiooni Tiranas. Albaania pealinn ostus suuremaks, paremaks ja natuke puhtamaks kui eeldasin. Linnas olid säilinud itaallaste poolt rajatud villad. Tänavatel ja parkides kasvasid palmid, linna keskel oli jõemoodi veekogu, parkides olid purskkaevud.
Punkrid ja Albaania käivad käsikäes. Neid on seal tõesti kohta palju. 1950ndate keskelt 1980ndate keskpaigani rajati u 750 000 punkrit. Selle kaitseasjanduse leiutanud insener olla seisnud esimeses ehitatud punkris kui tank sellest üle sõitis. Konstruktsioon pidas tankikatsele vastu, nii otustatigi neid rajada üle kogu riigi. Kuna need on ehitatud palju ja vastupidavalt, siis on raske neid lõhkuda ja neile ka otstarvet leida. Kuuldavasti pidid mõned noored selles turvaehitises oma süütuse kaotama.
Tirana on saanud kuulsuse värviliste majadega. Kuna raha renoveerida pole, siis värvitakse kunstnike nõuannete järgi need lihtsalt üle. Eripäraselt võõbatud majad olid päris lahedad silmale vaadata.
Berat on Albaania paremini säilitatud Ottomani aegne linn. Linn on alates sellest aastast kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Linnas oli tõesti tunda mõnusat ajaloolist hõngu, lisaks asub seal asuv kindlus. Üle 30kraadises palavuses oli päris tegu sinna ronida. Pildil ongi vaade linnale. Kuna majadel on väga palju aknaid, siis kutsutakse linna ka tuhandeakna linnaks.

Lihtsalt ei saanud üht lemmikrooga taaskord eksponeerimata jätta :). Grillitud kaheksajalg täies hiilguses. Toit oli Albaanias hea. Mereääres sõime kala ja mereande. Tasub proovimist. Teenindus ehk vajaks natuke järeleaitamist.
Kas on ahvatlev puhkusepaik? See on sadamalinn Durrese rand. Sinna linna pidi suur osa kosovlasi puhkama saabuma. Meri ei ole väga puhas, sest lähedal on sadam.
Antud päiksepüüdmise stiilinäide on natuke lõunapool rannalinn Vlorest. Selle rahnu juures käisin isegi ujumas.

Kokkuvõtteks olin rahul Albaanias käimisega rahul. Usun, et mõne aasta pärast võib sinna isegi julgemalt ja eelarvamusteta minna. Tõsiselt vajab parandamist liikluskultuur, st seda pole seal peaaegu olemaski. Lemmikautoks on seal Mercedes. Võib-olla on mu elamused head, sest kuuldavasti külastasin parimat osa Albaaniast. Tõepoolest, Põhja-Albaania on veel avastamata.