Kuulus Kosovo Polje lahinguplats asub Prishtinast u 10 km kaugusel Mitrovitša poole. Lahingut mälestab 1953. aastal rajatud mälestusmärk, mis üritab meenutada obeliski. Seda torni vaadates tasub meeles pidada, et see on rajatud toetamaks serblaste rahvuslust.Ümbritsetud on see mingitest diagonaali lõigatud torudest, mille otstarvet ei osanud algul arvata, kuid lähemal vaatlemisel selgus, et kunagi on olnud selle küljes mõõk ja leht.
Selline 50ndate stiilis kauniskujund. Kujundi piirjoontest saab aimu vaid lähemal vaatlemisel ja mutriaukude uurimisel. Praegu saab sinna vaid KFOR-i valvsa pilgu all ja ainult isikuttõendava dokumendi ettenäitamisel. Vastutasuks ulatasid valvajad A4 paberi, kus oli kirjas põhiinformatsioon lahingu ja torni kohta. Mitmed inimesed on olnud mures pildistamise pärast, kuid mul probleemi ei olnud.Muidugi mõista ei pildistanud ma ka sõjalisi objekte.
Enne Kosovo Poljele minemist lugesin, et 28. juunit peavad oma ajaloos üldiselt väga oluliseks kuupäevaks. Rahvalauludes ja folklooris olevat ka Kosovo Polje lahing just sel kuupäeval peetud. Kuid tõsiajalugu väidab lahingukuupäevaks 15. juunit 1389. Sellele võib ju ka vastuväita, et kes teab Jeesus Kristuse täpset sünnipäeva.
Gavrilo Princip tappis ju Franz Ferdinandi 28. juunil 1914. aastal. 28. juunil 1921. aastal kinnitati esimene Jugoslaavia konstitutsioon, sellega hõlmati Serbia, Horvaatia ja Sloveenia.
Ja loomulikult pidas Slobodan Miloševic ka oma kuulsa Kosovo Polje lahingu 600. aastapäeva kõne ka 28. juunil 1989. Väidetavavalt oli seda kõnet kuulamas ligi miljon inimest. Jah, need vast mahuks sinna põldudele ära, kuid ma ikkagi kahtlen selles. Kahjuks tuleb selle kõne tulemustega siiani maailmal tegeleda.
25 meetrise torni otsa saab ka ronida. Sealt avaneb väga kena vaade. Näiteks asub umbes mõnisada meetrit eemal Bajaraktar Türbe, mis paistab silma oma türkiissinise kupilga. Teisele poole vaadates näitab end üks kurikuulsamaid Kosovo etevõtteid - KEK, st elektrijaam, mis ajab oma korstnaist ohtrat suitsu välja. Kuid igast küljest paistavad künkad, st mäed ikka. Täiesti mõistan, miks selline koht monumendile valiti, torn on nähtav kaugele lagendikul.
Nö peatorni sees on igal korrusel serbiakeelsed kirjad. Ma pildistasin need küll üles, kuid lugeda veel ei jõudnud. Kiire pilguheidu põhjal võiksin väita, et tegemist üsna rahvuslike tekstidega. Torni üleval on kenasti sepistatud lahingukäigu seletus ja skeem, et keegi ei jääks vaimupimedusega lööduks ka pärast mälestusmärgi külastamist. Loomulikult on kõik vaid serbiakeelne. Kuid vene keele oskus on natuke ikka abiks.
pühapäev, 11. mai 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar