Pühapäeval tegime väljasõidu Glijanesse. See linn asub Kosovo kaguosas, umbes 50 km Prishtinast ja sinna jõudmine võtab aega natuke alla tunni. Tuletan meelde, et Kosovo ei ole Eesti, kus teed on suhtelisalt talutavas konditsioonis ja asuvad lagedal. Siin tuleb meeles pidada, et teed on kitsad, auklikud ja sageli ka mägedes.
Pean tunnistama, et väga Glijanesse ei süvenenud, natuke jalutasime peatänaval. Kuid Glijane puhul on tegemist tööstuslinnaga, kus peaks elama umbes 133 000 inimest. Peatänava Skenderbeu ääres asub hotell Kristal, mille ees asuvad graniiti raiutuna kaks meest Rexep Malaj ja Nuhi Berisha. Mõlemad mehed on surnud 1984. aastal. Püüdsin küll oma targast raamatust uurida, kellega on tegu, kuid ei saanud teada. Arvatavalt vabadusvõitlejad. Kuid kuju on ju uhke, eksole!
Peatänavast eemal asetseb kahe minaretiga mošee. See tõmbas tähelepanu oma heleduse, ehk siis rohelise ja kollase värviga.
Kuid vaade linnale on kaunis. Paar kilomeetrit linnast väljas on imetore restoran Bujana, mille juurest ongi pilt tehtud. Selja taga oli isegi näha lumiseid tippe. Kuna need olid natuke kaugel ja mu imetubli kaamera pole ikkagi ülivõimas, siis tuleb teil mind lihtsalt uskuma jääda. Lisaks oli söök restoranis võrratu. Muide, siin õtsevad sirelid ja õunapuud, kontori ees hakkavad tulbid juba ära väsima.
Pean tunnistama, et väga Glijanesse ei süvenenud, natuke jalutasime peatänaval. Kuid Glijane puhul on tegemist tööstuslinnaga, kus peaks elama umbes 133 000 inimest. Peatänava Skenderbeu ääres asub hotell Kristal, mille ees asuvad graniiti raiutuna kaks meest Rexep Malaj ja Nuhi Berisha. Mõlemad mehed on surnud 1984. aastal. Püüdsin küll oma targast raamatust uurida, kellega on tegu, kuid ei saanud teada. Arvatavalt vabadusvõitlejad. Kuid kuju on ju uhke, eksole!
Peatänavast eemal asetseb kahe minaretiga mošee. See tõmbas tähelepanu oma heleduse, ehk siis rohelise ja kollase värviga.
Kuid vaade linnale on kaunis. Paar kilomeetrit linnast väljas on imetore restoran Bujana, mille juurest ongi pilt tehtud. Selja taga oli isegi näha lumiseid tippe. Kuna need olid natuke kaugel ja mu imetubli kaamera pole ikkagi ülivõimas, siis tuleb teil mind lihtsalt uskuma jääda. Lisaks oli söök restoranis võrratu. Muide, siin õtsevad sirelid ja õunapuud, kontori ees hakkavad tulbid juba ära väsima.
2 kommentaari:
Tundub Google'i järgi, et need kaks kuju on nö Kosovo märtrid, kes tapetud politsei poolt Pristinas 11.01.1984.
Postita kommentaar