Kohvijutud

Olge kadedad, siinne kohv on ülihea ja odav! Kuulsin kunagi nalja, et kohalikud olid arutanud, millisel spordialal oleksid nad maalimas võitmatud ja nad leidsid selle - nimelt kohvijoomises. Siin on palju väga kenasid kohvikuid. Eelmisel nädalal imestas siia saabunud eestlane, et pea kogu aeg on kohvikud rahvast täis. Tõepoolest nii see on, kuid sellele on ka lihtne selgitus. Kuna tööpuudus on suur, siis veedetakse aega kohvikus. Isegi viimne raha ollakse valmis välja käima kohvi eest. Kohv maksab 50 eurosenti kuni 1€.
Tihti olen tänaval näinud ettekandjaid viimas kohvi mõnda teise ärisse, kust inimesed lahkuda ei saa. Kohvi lihtsalt peab jooma.
Ülemisel pildil on topelt espresso.
Kohvijoomine on siin kui rituaal. Olen endki tabanud pärast lõunasööki macchiatot nautimas. Macchiato on espresso vähese piimavahuga, kusjuures kuuma piimavahuga. Macchiato pidigi tähendama vahtu. See kohvijooma on ülimõnus, paneb süsteemi käima. Originaalis on macchiato pärit loomulikult Itaaliast. Siin kohatud itaallased väidavad, et seal on kohv veelgi parem. Pole käinud ja ei oska hinnangut anda.
Kahju, et Eestis kiputakse kohvile külma piima panema, see rikub maitse ja jahutab joogi ära. Huvitav, kas teenindajad ise oma teost ei maitse?
Keskmisel pildil ongi üks vahva väike macchiato.
Lisasks juuakse siin jooki nimega nescafé. Kuna mulle seostub see vaid lahustuva kohviga, ei ole seda proovinud. Kuid siin pidi see tähendama hoopiski lahustuvat kohvi tehtud kuuma piimaga. Võib-olla, äkki maitseb teisiti.
Kuna siinne kohv on hea, olen internetis näinud välismaalasi moodustamas nö kohvifännide gruppe.
Alumise pildil olev nescafé on tehtud Gjiljanes, linnas, mis asub Kosovo kaguosas.