Kodust eemal olles tuleb ikka vahel igatsus mingite hästi koduste asjade, olendite või inimeste järele. Viimastel päevadel olen imetlenud ema juures elvate minu lemmikkiisude pilte. Palun imetlege teiegi.
Liisu on selline suur ja väärikas kass, kes ka kõik külalised kassilembesteks teeb, ehk siis end uhkelt kõikidele tuntavaks teeb sülle ronides ja nurru lüües. Ta on üsna kogukas ja vahel kutsume teda 'jalgadega diivanipadjaks'. Ja ta on väga unega, see on ta põhitöö, kuigi käib ka vahepeal väljas nagu pildilt näha. Muide, see alumine kassiplika on Liisu tütar.
Täpi on selline karvane, kerge ja kaval kass, kes heal meelel püüab hiiri ja neid siis emale vaatamiseks toob. Mitu aastat ta ei olnud just suur sülehuviline, kuid viimasel korral kodus käies, istus ta küll meelsasti süles ja lõi nurru. Lisaks armastab ta igale poole sisse ja alla ronida, selline natuke koopakass.
3 kommentaari:
Jätsid märkimata et need kassid kalduvad ka külaliste voodit enda ronimispuuks pidama.
Ma ju kirjutasin, et Liisu on väga oskuslik külalste südametevõitja. Eks nad kasutavad selleks kõiksugu erinevaid tehnikaid.
Neil kassidel väga kindel seisukoht selles küsimuses, et kelle voodist või majast üldse jutt käib ;)
Postita kommentaar