Sarajevo impressioonid

Meile pakutud pikema nädalavahetuse otustasime Bosnia ja Hertsegoviina pealinnale Sarajevole pühendada. Vahemaa kaardil pole pikk, nii umbes 400 km, kuid see võttis aega üle kaheksa tunni. Need tunnid möödusid imelist maastikku nautides. Loodus Balkanil on väga uhke.

„Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi” - seda Švejki raamatu algust teab vast igaüks. Too Ladina sild pildil ongi koht, mille juures tänu juhusele Gavrilo Princip selle Ferdinandi tappis 28. juunil 1914. Esimese maailmasõja vallapäästnud sündmus toimus sillaotsas, mis tollele pildile ei mahtunud.

Sarajevo on uhke linn. Mis lisaks ülaltoodud traagilisele sündmusele on olnud ka olümpialinn 1984. aastal. Kes siis ei mäletaks Marja-Liisa Hämäläineni (nüüd Kirvesniemi) tähehetki kui ta võitis kolm kuldmedalit suusatamises. Sarajevo olümpia tegi minu jaoks erilseks ka see, et meil oli kodus maskot Vučko, mille ema aasta varem oli kaasa toonud oma reisilt Jugoslaaviasse.
Muidugi ei tohi unustada, et Sarajevo piiramine 1992-1996 on tänapäevase sõjaajaloo üks pikemaid piiramisi. Vist kõikidel majadel näeb kuuliauke ning seal ümbruskonnas on veel kohti, mis on miinidest puhastamata.

Need kaks torni on Sarajevo sümbolid. Vasakul kellatorn, mis ehitatud 17. sajandil ja paremal Gazi Husrev Bay mošee (16. sajand) minaret. Mõlemaid peetakse ühtedeks ilusamateks Bosnias. Muide, see on esimene mošee, millel nägin lihast luust inimest minaretil paikenvalt rõdult ilma valjuhääldita inimesi palvele kutsumas.

Sarajevo oli piltide tegemisel väga inspireeriv. Üsna raske oli valida pea 250 pildi hulgast siia mõned impressioonid. Lisaks huvitavale arhitektuurile oli Sarajevo üldine meelelaad aval ja väga sõbralik. Bosnialasi peetakse kõige sõbralikumaks Balkani rahvaks, olen nõus seda avaldust igati toetama.

Tegemist on multikultuurse linnaga, mida just see pilt ehk kõge paremini iseloomustab. Esiplaanil on Püha Antoni kirik, mille juures asub frantsiskaanlaste klooster. Tagaplaanil (need valged postid) on näha moslemi surnuaed.

Väidetavalt ei ole Bosnia pealinnas tuntud kiirtoidukette. Seal ringi jalutades ning paljusid cevapciclaid nähes, on ka arusaadav miks. Cevapcicid on Bosnia rahvustoit. Need on kahte tüüpi loomahakklihast veeretatud ja grillitud vorstikesed, mida pakutakse lameda saia seest koos sibula ja jogurtiga. Viie vorstikesega portsjon (pildil) oli väikseim saada olev.

Korduvalt olen kirjutanud, et kohv on siinkandis väga tugevalt ühiskonda tunginud. Sarajevo vanalinna ühes varjulises kohvikus pakuti türgi kohvi just nii - pisikestest kannukestest tuleb see kohvitopsikutesse valda, sealt seda mekkida magusat lokumit peale haugates. Kes soovib, võib ka pärast kohvipaksult ennustada.