Inglise söömaaeg

Teel Londonisse arutasime inglasest kolleegiga, mis on nö õige inglise toit. Kas ainult fish and chips või English breakfast või midagi rohkemat? Arutelu tulemusel broneeris ta kohad lõunasöögiks Covent Gardenis asuvas restoranis Rules.

Rules reklaamib end kui vanimat Londoni restorani. Tegemist on küll vanima tegutseva restoraniga, mitte vanima asutatud restoraniga. Mulle oli selle toitlustusasutuse sisemus just sellise inglise stiili ülimalt ehe näide, mida täiendas ka väga džentelmenlik teenindus.
Esmalt saadeti meid ülemisel korrusel asuvasse baari, kus baarmen tegi isuäratavaid kokteile. Seal kokku segatud bloody mary on siiani parim, mida olen pruukinud. Baarimees selgitas, et ta on selle retsepti järgi seal seda jooki juba pea paar aastakümmet kokku seganud.

Paari seltskonnas olnud inglase sõnul on Rules koht, kus on väga meeldiv jõule tähistada. Et kena interjöör ja meeldvalt natuke rammusam ninaesine tekitavad just selle õige meeleolu. Muide, kohtadega on ka äripäeval seal kitsas ehk siis sinna minekul tuleb endale koht broneerida. Üldine mulje ja tunne oli pigem kodune kui väga peen.

Selline näeb välja eelroaks pakutav kanaterriin, väga hea röstitud saiaga.
Sepherds Pie oli kenasti paberkaunistusse pakitud. Meenutas hakkliha ja kartuliputru kihiti küpsetatuna ahjus.
Kas tunnete maksa ära? Ka nii võib seda organit serveerida.
Pilt ikka natuke moonutab, tükk oli küll väike, aga mitte nii väike... Kõrvale toodi ka veel lisasid kartulite ja köögivilja näol.
Karusmari koos leedripuuga kokku saanud magustoidus. Päris maitsev.
Aga Pavlova, oi see maitses hea... Suu hakkab vett jooksma, loodetavasti mitte ainult minul :).
Lõpetuseks: polnud see inglise toit hullu midagi. Täiesti viisakas valik. Kõht on vist nüüd tühi.