Natuke juubel

Neljapäeval, 3. juulil tähistab oma 40. eluaasta täitumist Ramush Haradinaj. Arvan, et teda võiks pidada poliitikuks. Sest kuidas ikka nimetada inimest, kes on olnud peaminister, küll lühikest aega, aga ikkagi. Praegu on ta ühe opositsioonipartei AAK (Kosovo Tuleviku Allians) üks liidritest. Ta on värvikas ainuüksi seetõttu, et teda süüdistati rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt sõjakuritegudes, kuid selle aasta aprilli algul mõisteti ta õiges. Kosovosse tulles olid linnas suured plakatid tema pildiga, millel kiri Welcome home. Tema õigeksmõistmisesse suhtutakse mitmeti, sest mõned tunnistajad vast ei leidnud oma lõppu kõige loomulikulmal teel. Kuid need on jutud.

Ramush Haradinaj oli Kosovo vabastusarmee UCK üks liidritest 1990ndate lõpul. Teda peetakse nö mässajaks ja õhutajaks ning tal oli tekkinud juba 1980ndatel probleeme toonaste võimudega, mistõttu ta veetis kaheksa aastat ihukaitsjana Shveitsis. Päras ühines UCK-ga, pommitamiste ajal ehk sõja ajal sai ta vähemalt kolm korda haavata. Lisaks suutis ta koondada enda ümber väeüksuse. Mõlemad faktid aitasid ta kuulsusele kaasa. 2004. aastal sai ta peaministriks ja pidas seda ametit pea 100 päeva. Siis sai ta Haagist süüdistuse ja nagu eelpool kirjeldatud, mõisteti ta sel aastal õigeks.
Pea kõik Prishtinas teavad, kus elab Ramush. See maja on suur ja natuke imelik, igatahes torkab silma. Siin viibinud eestlased pidasid seda esialgu mingiks imeliku väljanägemisega spordihooneks. Maja juures on valvepostid ihukaitsjatega. Ihukaitsjaid on ta ümber mitmeid. Tean üht inimeste, kes tegi taga pilti ja pidi selleks päris mitmelt ihukaitsjalt rohelise tule saama . Juuresolevad pildid näitavad, et ta on pop. Tema austamist/kultust on eriti näha Lääne-Kosovos, sest ta on sealtkandist pärit. Teel Pejasse/Peci on teeääres suured plakatid tema piltidega ja teatega, et teda on vaja. Kindlasti on Ramush millalgi taas tegija siinses poliitikas.